Lennuameti droonide lennutamise eeskiri

Lennuamet on avaldanud ettekirjutuse, millega reguleeritakse mehitamata õhusõidukite lennutamist Eestis. Tegemist on dokumendiga, mille alusel on võimalik nö drooni luba taotleda.

Seaduse alusel võib Eestis drooni lennutada kuni 150m kõrgusel kellelegi ette teatamata, kui tegemist ei ole kontrollitava õhutsooniga. Kontrollitavas õhutsoonis peavad aga lennujuhid ohutuse tagamiseks olema teadlikud kõikidest kopteritest, lennukitest ja mistahes muudest lennuvõimelistest masinatest.

Täiendus 01.2016: Alates 2016. aastast on lennulubade taotlemiseks nö aastamaksu riigilõiv 45 eurot. Loe ühekordse loa taotlemisest lähemalt allpool.

Täiendus 07.2016: Alates 06.07.2016 loodi Tallinna lähialasse Tsoon 9, kus on võimalik mehitamata õhusõidukeid käitada ilma Lennuameti ja vastutava lennuliiklusteenindusüksuse kooskõlastuseta.

Kontrollitav õhutsoon

Ilmselt suurim hulk droonide lennutajaid asuvad Tallinnas või Tartus. Seetõttu mainin kohe ära, et kogu Tallinn ja Tartu on lennujaamade läheduse tõttu kontrollitav õhutsoon ning lennutamiseks on tarvis Lennuameti luba.

Kontrollitav õhutsoon ei tähenda kaugeltki, et selles ei saa üldse droone lennutada. Nimelt senise kogemuse põhjal on loa taotlemisel harvad olukorrad, kus luba ei väljastata ning ka sel juhul on peamiseks põhjuseks liiga hilja esitatud taotlus või näiteks massiürituste toimumine. Loa taotlemisel on oluliseim, et lennujuhid teaksid, mis õhutsoonis toimub ning saaksid vajadusel lennutajatega ühendust võtta.

Tallinna kontrollitav õhutsoon

Lennujaama tõttu on kogu Tallinn ja seda ümbritsevad vallad kontrollitav õhutsoon. Lisaks Tallinnale jäävad sellesse õhutsooni ka näiteks Tabasalu, Maardu, Peetri jpt asulad. Tallinna kaarti vaata siit (Visuaallähenemiskaart – ICAO).
Kaardil kogu sinise punktiiri sisse jääv ala on kontrollitav õhutsoon. Lennujaamast ida-lääne suunal on kikilipsu kujuline lennujaama maandumiskoridor, mille piires loa väljastamine võib võtta kauem aega ning on tõenäolisem, et selle väljastamisest keeldutakse või määratakse madalam kõrguse piirang. Kitsam koridor hõlmab endas ka näiteks Mustamäe, Õismäe, Nõmme ja Ülemiste linnaosasid.

Kooskõlastuskohustuseta ala TSOON9

Enamikus Tallinna lähialas lennutamiseks (v.a. nö kikilipsu osas) on võimalik taotleda ühekordne ehk aastase kehtivusega luba. Kooskõlastuskohustuseta ala TSOON9 info ja kaardi leiad siit.

TSOON9 piirangud ja tingimused:

  • Lubatud lennukõrgus kuni 60 m
  • Lubatud lennukaugus kuni 250 m, kusjuures lennutajal peab olema alati otsenähtavus drooniga
  • Ühekordse loa saamiseks peab käima Lennuameti infotunnil

Loe lähemalt Lennuameti uudisest: http://ecaa.ee/index.php?id=203546

Tartu kontrollitav õhutsoon

Tartu lennujaama ümbritseb 11 miili (17,7 km) raadiusega reguleeritav õhutsoon, mis hõlmab endas ka kogu Tartu linna. Õhutsoon on reguleeritud vaid teatud kellaaegadel ning väljaspool reguleeritavat tööaega võib kuni 150 m kõrgusel maapinnast lennutada luba taotlemata.
Reguleeritava õhutsooni tööaeg sõltub liinilendude graafikust ning selle saab järele vaadata iga lennuvälja puhul vastavast NOTAM teatest. Kui antud termin ei ole juba tuttav, siis tuleks uurida tööaegasid otse Lennuametist ning vajadusel esitada taotlus.
Tartu õhutsooni kaart on leitav siit (Visuaallähenemiskaart – ICAO).

Muud kontrollitavad õhutsoonid

Kontrollitav õhutsoon on ka Ämari lennujaama ümbrus. Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamade ümbruses on sarnaselt Tartule reguleeritav õhutsoon vaid teatud tööaegadel olenevalt liinilendudest.
Lisaks leidub Eestis ka keelualasid, milleks on Matsalu ja Vilsandi looduskaitsealad ning kogu Venemaaga piirnevad alad. Ajutiseks keelualaks on ka Ämari lennubaas.
Leidub ka ohualasid, milleks on näiteks kaitseväe polügonid.
Kogu Eesti keelu- ja ohualad leiab siinsetelt kaartidelt.

NB! Lennunduses on ametlik kõrguse piirang 500 jalga maapinnast. Meetrites teeb see ca 152 meetrit. Lennutamisel tuleb arvestada, kas drooni näidatav kõrgus on mõõdetud merepinnast või maapinnast.

Loa taotlemine

Lennuloa taotlemiseks peab esmalt tasuma riigilõivu ja esitama ühekordse loa taotluse. Seejärel või ka kohe samaaegselt saab esitada lennuloa taotluse.

Ühekordse loa taotlus

Ühekordse loa taotlus kehtib ühe aasta ja selle eest tuleb tasuda riigilõivu 45 eurot (alates 01.01.2016). Ühekordse loa taotlus ei anna õigust kontrollitud õhutsoonis drooni lennutamiseks, vaid selle alusel võib aasta jooksul taotleda lennulubasid.

Taotlus tuleb esitada e-mailiga aadressile ecaa@ecaa.ee ja selles peab sisalduma taotleja nimi, isikukood, aadress, telefon ja e-post. Ettevõtte puhul tuleb isikukoodi asemel märkida registrikood ja lisada operaatorite/pilootide nimed koos isikukoodidega.

Täpsema info taotlemise ja riigilõivu tasumise osas leiad Lennuameti kodulehelt.

Lennuloa taotlus

Kontrollitavas õhutsoonis peab luba taotlema vähemalt 3 tööpäeva enne lennutamist. Kui lennutada soovitakse kõrgemal kui 150 meetrit maapinnast, tuleb luba taotleda vähemalt 7 tööpäeva enne lennutamist.

Taotluses peab sisalduma kaart, millel on märgitud ala kus lendu läbi viiakse koos kõrguse ja koordinaatidega. Taotlemiseks on droonihuvilised loonud keskkonna Lennuluba.ee, mis on kõige lihtsam ja mugavam viis lennuloa taotlemiseks.

Kui näiteks halva ilma tõttu peaks lennutamine edasi lükkuma, siis sama asukoha jaoks saab taotluse kuupäevasid ka hilisemaks muuta teatades sellest ette vähemalt üks tööpäev.

Kui soovid taotluse ise koostada, siis tuleb täita vorm mille leiad Lennuameti kodulehelt. Vormile tuleb lisada ka kaart.

Mis juhtub, kui luba ei taotle? Halvemal juhul ründab Sinu drooni kuri kulliline. Halvimat olukorda ei soovi ilmselt keegi meist ettegi kujutada…

Loe lähemalt

Lennuameti üldkorralduslik ettekirjutis nr 27
Mehitamate õhusõidukite käitlejate juhend
eAIP – lennundusteabe kogumik, millest leiad lennujaamad ja nende õhutsoonide kaardid

Viited õhutsoonide kaartidele

Soovitame vaadata “Visuaallähenemiskaart – ICAO” kaarte.

Hiljuti sai Pühajärvel lennutatud Parrot AR.Drone 2.0 multikopterit. Kuna väljas oli võrdlemisi tuuline ilm (puhanguti kuni 10 m/s), siis esialgu arvasime, et drooni õhus hoidmiseks tuleb kõik oma oskused proovile panna.

Meie üllatuseks suutis aga AR.Drone 2.0 ka tugevamate tuulepuhangute korral ennast stabiilsena hoida ning samuti ei kandunud kopter tuule käes minema. Ilmselt tuleb siin lisaks güroskoopidele tänada ka drooni põhjal paiknevat kaamerasilma, mis mõõdab kiirust maapinna suhtes ning tänu millele ei lasknud droon ennast tuulel ära viia.

Allolevas pardakaamera videos on mitmetes kaadrites hästi näha, kuidas kopter ennast maapinna suhtes paigalhoidmiseks tugevalt vastu tuult kallutab:

Pärast kuudepikkust Syma X1 mudeli lennutamist tekkis tahtmine midagi võimsamat valmis ehitada. Võtsime peamiseks eesmärgiks saada valmis märkimisväärselt suurema tõstevõimega lennumasin, mis suudaks kanda kaamerat koos stabilisaatoriga. Näiteks GoPro Hero3 või mõnd otsepilti edastavat lahendust (FPV). Muidugi on filmimise kõrval täpselt sama põnevaks väljakutseks ka kopteri oma kätega kokkupanemine ning toimima saamine.

Pärast põgusat uurimistööd sai sobiv raam, elektroonika, mootorid ja muu vajalik välja valitud ning ära tellitud. Sel nädalal saabuski klaasfiibrist ja alumiiniumist raam, millel laiust 600 mm. Karpi oli ära mahutatud raami konstruktsioon koos portsu väikeste kruvide, poltide, seibide ja mutritega.

Raam (komplekteerimata)

Mõningase uurimise ja leiutamise jräel sai selgeks, et kõige paksemad poldid käivad raami keskosasse, lühikesed ja kitsad mootori aluste kinnitamiseks ning pikemad poldid on mõeldud maandumisjalgadele.

Multikopteri raam
Ülaloleval pildil on raami keskosa kokku kruvitud. Väikestele valgetele jalgadele läheb hiljem güroskoopidega kontroller. Raami kokkupanemisel läks vaja vaid näpitsaid ja kuuskantvõtmete komplekti.

Multikopteri raam Multikopteri raam koos jalgadega
Pärast mõningat pusimist said raamile külge ka mootorite alused ja kopteri maandumisjalad. Kokkupanemisele kulus kokku umbes 2 tundi. Ülal piltidelt on näha ka vedrustusega jalad, mis kõvemate maandumist korral osa löögist enda kanda võtavad.

Multikopteri raam (kokkuvolditud)
Ruumi säästmiseks on võimalik antud raami transportimise ajaks ka kokku voltida.

Lähiajal saabub ka kogu kopteri elektroonika, seega loodetavasti juba paari nädala pärast on võimalik esimesed lennutamised teha. Seniks tegeleme aga Syma X1 mudeli abil oma lennuoskuste lihvimisega. Nimelt paljudes foorumites soovitatakse just seda mudelit enda esimeseks multikopteriks, kuna juhtimispõhimõtted on täpselt samad mis suurematel lennumasinatel. Küll aga talub Syma X1 tänu oma kergusele tunduvalt paremini erinevaid kukkumisi.